Töö trauma ja teiste psüühiliste raskustega

Igaühe elus võib ette tulla kriise. Need on lihtsalt elu osa. Kriisid võivad olla seotud mingite kindlate sündmustega aga ka erinevate arenguetapppide läbimisega.  Trauma on lihtsalt öeldes haav, mis on tekkinud mõne kriitilise, häiriva juhtumi tagajärjel. Hingehaav. Mõni sündmus on ühele trauma, teine ei pane seda tähelegi. Traumat tuleb mõista selle järgi, mis see sündmus inimesega teeb, mitte selle järgi mis juhtum oli. Näiteks: "vähese hoolitsuse ja emotsionaalse hülgamise mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele võib olla võrdne (või isegi suurem) väärkohtlemisega", kirjutavad tuntud psühhoterapeudid ja teadlased J.F. Bureau ja J. Martin.

Kui inimese ümber on piisavalt toetust, saavad inimesed enamasti ise hakkama ka raskete juhtumitega. Noored, kes satuvad meie ravikodu teenusele, on pidanud ilma toetuseta läbima mitmeid kriitilisi etappe oma elus, nad on pikki aegu olnud emotsionaalselt üksinda. Mitmetel on traumaatilisi kogemusi pereringis, koolikogemuses, suhetes. Kogemus näitab, et osade noorte jaoks on sõpradega seotud juhtumid jätnud isegi suurema haava, kui pereliikmetega seotud sündmused. Läbielatud traumad teevad noored haavatavamaks nii sõltuvusainete kasutamisele, kui ka muudele psüühilistele raskustele elus. Selle tõttu tähelepanu traumakogemustele on meie raviprogrammis tähtsal kohal.

Traumal on väga pikk mõju. Ümberkaudsetel on tihti väga ebarealistlikud ootused taastumisele. Minimaalselt mõjutab traumaatiliselt mõjunud sündmus inimest üheksa kuud, paljud sündmused aga aastaid. Aeg võib anda küll murele leevendust, aga oluline on, mis Sa selle ajaga teed, mis selles ajas toimub. „Aeg parandab hoolitsetud haavad„ - ütleb superviisor ja hingehoidja Naatan Haamer. Ravikodu teenusel pakumegi meie just seda hoolitsemise osa.

Allolev Traumast Taastumise Mudel (T. Skuse & J. Matthew, 2014) kirjeldab väga hästi teekonda, mis tuleb noorel ja meeskonnal meie ravikodus läbida selleks, et jõuda toimivamasse argipäeva.