MILJÖÖTERAAPILINE RAVIKODU

Torujõe Noortekodu on miljööteraapiline ravikodu. See tähendab, et me pakume pikemaaegset, ööpäevaringset professionaalset ja inimlikku tuge, positiivseid suhteid ning mõistmist, et noored täiskasvanu toel suudaksid leida lahenduse kitsaskohtadele oma elus, alustada sõltuvusvaba elu ja otsida koos meie meeskonnaga uut suunda oma kinnijooksnud elukogemuses. Ravikodu tähendab, et noored tulevad meie juurde elama pikemaks ajaks. Eelistatult algab programm augustis enne kooliaasta algust ning lõppeb juuni lõpus. Kuid on ka pikemaid ja lühemaid siinviibimisi. Sõna ravi viitab sellele, et pakume toetavaid ja arendavaid teenuseid, mis on suunatud sõltuvus- ja käitumisprobleemide vähendamisele. Kodu tähendab seda, et proovime luua võimalikult koduse keskkonna selleks, et meie juures oleks hea olla nii noorel kui ka lapsevanemal.

Miljööteraapia on terapeutiline ravimeetod, mille puhul viibib noor pikaajaliselt toetavas keskkonnas ja kus spetsialistide juhendamisel aidatakse esile pääseda tema tugevatel külgedel kirjutab Anne Daniel Karlsen, Eesti ja Norra lastepsühhiaater, kes on miljööteraapia eestvedajaks Eestis.

Sõltuvusravi peamiseks eesmärgiks on tugevdada ja toetada noort elama elu ilma uimastavate aineteta. Et õnnestuda, koosneb sõltuvusravi mitmetest erinevatest komponentidest, mis kõik on kirjeldatud meie programmis.

Meie ravikodu teenusel järgitakse nii füüsilist, kui ka vaimset tervist, õpetatakse eneseregulatsiooni- ja enesearengu oskuseid, toetatakse haridustee jätkamist väikeklassi õppe kaudu, õpetatakse nii vaba-aja, kui ka huviala oskusi ning tegeletakse nii individuaalselt, kui grupis sõltuvusega seotud psüühiliste probleemide ja käitumishäiretega.

Igaühe elus võib ette tulla kriise. Need on lihtsalt elu osa. Kriisid võivad olla seotud mingite kindlate sündmustega aga ka erinevate arenguetapppide läbimisega.  Trauma on lihtsalt öeldes haav, mis on tekkinud mõne kriitilise, häiriva juhtumi tagajärjel. Hingehaav. Mõni sündmus on ühele trauma, teine ei pane seda tähelegi. Traumat tuleb mõista selle järgi, mis see sündmus inimesega teeb, mitte selle järgi mis juhtum oli. Näiteks: "vähese hoolitsuse ja emotsionaalse hülgamise mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele võib olla võrdne (või isegi suurem) väärkohtlemisega", kirjutavad tuntud psühhoterapeudid ja teadlased J.F. Bureau ja J. Martin.

Suhete mõju inimpsüühikale ei alahinda enam keegi. Ka meie paneme ravikodu teenusel usalduslike suhete loomisele ja säilitamisele suurt rõhku.

Kuigi terve meeskond suhtleb loomulikult kõikide noortega, määratakse ravikodu teenusele saabumisel igale noorele ka isiklik mentor. Mentor võtab noore kõrval toetava, hooliva ja mõistva rolli ning annab noorele võimaluse kogeda positiivse täiskasvanu olemasolu enda elus. Mentor aitab noorukil lahendada tekkinud küsimusi, osaleb noorega seotud koosolekutel, arenguvestlustel ja individuaalsete plaanide koostamisel. Mentori peamiseks ülesandeks on luua ja hoida usalduslikku suhet nooruki ja perega terve programmi jooksul.

Ravikodus toimetame me suhteliselt palju erinevates gruppides. Grupis olemine annab võimaluse saada tagasiside enda mõtetele ja käitumisele, kuulata teiste vaatenurki, kasvatada koosolemis- ja koostööoskust, arendada sotsiaalset tundlikkust ning seda kõike teha mänguliselt ja põnevalt.

Kõikidel noorukitel on võimalus osaleda ka individuaalsel nõustamisel.

Enamasti on individuaalsed nõustamised või teraapiad 1-2 korda nädalas ning on noore ja psühholoogide ühine otsus, kelle juures ja millises teraapias käia.

Meie nõustajad kasutavad oma töös nii analüütilist, kui ka loovusel ja kogemisel põhinevaid lähenemisi. See tähendab, et meie juures võid kokku puutuda nii kehapsühholoogia, kui ka teadliku hingamise tehnikatega, kognitiiv-käitumuslike meetoditega, liivateraapiaga, loovteraapia võtetega, lahenduskeskse lühiteraapiga ja funktsionaalse käitumisteraapia põhimõtetetega. Leiame koos selle, mis sobib Sulle kõige paremini!

Kuigi ravikodu teenusele tuleb elama noor, siis probleemid pole lahendatavad vaid noore ravikodus elamisega. Noor on perevõrgustiku osa ning iga muutus või muutumatus peres mõjutab noore teekonda ka meie programmis. Lapsevanemate ja teiste lähedastega koostöö on meile samaväärse tähtsusega, kui töö noortega. See tähendab, et ka lapsevanemaga koostatakse talle teekonna kaart ajaks, mil tema laps elab ravikodus. Sõnastatakse eesmärgid, millega lapsevanem peab tegelema ning täpselt on kirjas ka lapsevanema kohustused oma lapse ees lapse teenusel viibimise ajal. Lapsevanematel on võimalik saada samaväärset toetust noorega, osaleda perenõustamisel, perepäevadel ja külastustel nii ööbimisega, kui ka ilma. Täpsemalt loe ootustest perele ja pere rollist lapse ravikodus viibimise ajal menüü alt PERE ROLL.

Nooruki põhihariduse omandamist viib läbi Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium ning õpe toimub vastavalt kehtestatud riiklikule õppekavale.

Õppetöö toimub valdavalt Torujõe Noortekodu õppeks ettenähtud 6-s klassiruumis. Õppimiseks vajalikud õpikud, vihikud ja kirjutusvahendid antakse keskusest.

Õppimine kohandatakse arvestades nooruki tervislikku seisundit ja võimeid. Kui õpilane tuleb Torujõe Noortekodusse õppeaasta jooksul, siis arvestatakse ka eelneva kooli jooksvaid ja veerandi hindeid.

Pikaajalise ravikodu teenuse raames pakutavad tervishoiuteenused on suunatud Torujõe Noortekodus elavatele noorukitele ja nende pereliikmetele.

Huviharidus, mis on pikaajaline süsteemne juhendatud tegelemine huvialadega vaba tahte alusel tasemeõppest vabal ajal selleks, et noor saaks omandada süvendatuid teadmisi ja oskusi enda poolt valitud huvialal.