25. septembril tähistati Tallinnas Filmimuuseumis seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) kümnendat aastapäeva. Konverents tõi kokku tervishoiu, ohvriabi, politsei, prokuratuuri ja vaimse tervise valdkonna esindajat, et vaadata tagasi SAKide kümneaastasele teekonnale ning arutleda abi, taastumise, koostöö ja tulevikusuundade üle.
Konverentsil olid tähelepanu keskmes seksuaalvägivalla kogemuse mõistmine, traumateadlik lähenemine ning erinevate spetsialistide koostöö. Räägiti muu hulgas tardumisreaktsioonist seksuaalrünnaku ajal, seksuaalvägivalla käsitlemisest ühiskonnas ning sellest, kuidas pakkuda inimesele abi nii, et ta ei peaks oma lugu korduvalt erinevatele spetsialistidele jutustama.
SAKide loomise ühe algataja Kai Parti hinnangul on kriisiabikeskuste töö kümne aastaga hästi käivitunud.
„SAKide loomisega sai seksuaalvägivalla ohvrite hääl Eestis paremini kuuldavaks ja abi muutus süsteemsemaks. Inimene saab nüüd ühest kohast vajalikku tuge. Kümne aastaga oleme loonud toimiva süsteemi, kuid inimese toetamine ei lõpe esimese pöördumisega. Edasi peame veel paremini toetama inimest ka taastumise teekonnal, sealhulgas parandama õigusabi kättesaadavust,“ ütles Part.
Fotol vasakult dr Kai Part, sotsiaalminister Karmen Joller, dr Made Laanpere ja sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu. Foto Karen Härms.
Eestis tegutseb viis seksuaalvägivalla kriisiabikeskust
SAKid loodi Eestis 2016. aastal ning praegu tegutseb neid viie haigla juures: Tallinnas Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Kuressaare Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas Kohtla-Järvel.
2025. aastal pöördus SAKidesse 268 inimest
SAKide töö vajalikkust näitab ka pöördumiste arv. 2025. aastal pöördus Eesti viide seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse kokku 268 inimest, neist 106 olid alaealised. 95% pöördunutest olid naised ja 5% mehed.
Iga pöördumise taga on inimene, kes vajab keerulisel hetkel professionaalset, turvalist ja toetavat abi. SAKi meeskonna töö oluline osa on koostöö teiste spetsialistide ja asutustega, et tagada inimesele võimalikult sujuv abi ning vähendada vajadust juhtunut korduvalt läbi elada.
Oluline on teada, et alates 2026. aastast võib SAK-i pöörduda ka siis, kui inimene ei mäleta juhtunut täielikult, ei oska juhtunut sõnadesse panna või ei ole kindel, kuidas seda nimetada.
Tunnustus Ida-Viru Keskhaigla inimestele
SAKide kümnendal aastapäeval anti tänukirjad kõigile viiele Eestis tegutsevale kriisiabikeskusele. Tunnustuse pälvisid ka Ida-Viru Keskhaigla naistearst SAK arst-ekspert dr Natalia Merirand ja SAK koordinatorina õde Julia Gromova, kelle panus SAKi töösse on olnud oluline.
IVKH SAKi meeskonda kuuluvad naistearstid, ämmaemandad ja õde ning keskuse töö toimub tihedas koostöös haigla teiste üksuste ja teenustega. IVKH on SAKi teenust osutanud alates 2018. aastast. Meie SAKi meeskonna liikmed on läbinud seksuaalvägivalla kriisiabi täiendkoolitusi ning valmis pakkuma professionaalset abi ööpäevaringselt.
Suur tänu meie SAK meeskonnale, nende töö tulemusel saavad hätta sattunud vajalikku abi võimalikult kiiresti ja turvaliselt.
Ida-Viru Keskhaigla SAK asub Kohtla-Järvel Ilmajaama 12 ning abi saab ööpäevaringselt. SAK-i võib pöörduda pärast seksuaalvägivalla kogemist või ka siis, kui inimene ei ole päris kindel, mis temaga juhtus. Saatekiri ei ole vajalik ning abi saamiseks ei pea olema otsustanud politseisse pöörduda. Kõige tõhusam on pöörduda võimalikult kiiresti, eelistatult esimese seitsme päeva jooksul pärast juhtunut.
SAKides pakutakse kriisiolukorras esmast meditsiinilist ja psühhosotsiaalset abi ning vajadusel kogutakse kohtumeditsiinilisi tõendeid. Teenus on tasuta ja mõeldud kõigile sõltumata vanusest, soost või seksuaalsest identiteedist.